Sul on 0 toodet ostukorvis
Märjamaa Valla Spordikeskus arendab teenust vanuserühmale 55+.
Märjamaa vallas käivitatakse projekt, mille eesmärk on parandada 55+ vanuserühma spordi- ja liikumisvõimalusi ning seeläbi soodustada ka nende aktiivsemat osalemist kogukonnaelus. Projekti käigus uuritakse, millised on 55+ vanuses inimeste liikumisharjumused Märjamaa vallas ja mida saaks Märjamaa Valla Spordikeskus neile pakkuda. Koostöös sihtrühmaga arendatakse välja teenuse esialgne prototüüp Märjamaa Valla Spordikeskusele.
„Märjamaa Valla Spordikeskuse jaoks on oluline, et spordikeskus pakub häid liikumisvõimalusi erinevatele vanuserühmadele. Seni ei ole tehtud analüüsi, mis kaardistaks vanemaealiste liikumisvajadusi ja ootuseid aga ka võimalikke takistusi spordikeskuse teenuste tarbimisel, mistõttu annab see projekt võimaluse mõista paremini meie elanikke ja nende kogemusi ning pakkuda spordikeskuses teenuseid, mis oleksid loodud nende ootustele ja vajadustele vastavalt. Nii saame tugevamalt toetada liikumisharjumusi ka vanemas eas,“ selgitab Märjamaa Valla Spordikeskuse juhataja Mart Tilk.
Projektis tuginetakse teenusedisaini põhimõtetele ja metoodikale, võttes võimaliku lahenduse väljatöötamisel keskmesse sihtrühma ja kaasates teda teenuse loomise protsessi, kasutades selleks koosloome meetodeid. Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidav projekt koosneb kahest faasist: antropoloogilisest uuringust ja teenuse prototüübi välja töötamisest.
Antropoloogilise uuringu käigus uuritakse sihtrühma tänaseid vaba aja veetmise praktikaid ja seda, mida nad tänaste hobide juures hindavad. Selle põhjal kaardistatakse ootused spordikeskusele ning võimalikud barjäärid, miks tänaseid teenuseid ei tarbita. Uuringu pinnalt arendatakse sihtrühma kaasates välja teenuse esialgne prototüüp, mis vastaks nende vajadustele.
„Teenusedisaini põhimõtete rakendamine uue teenuse loomisel aitab meil jõuda kliendikesksema tulemuseni. Kaasates sihtrühma teenuse loomise protsessi, tagame selle, et teenus lähtuks nende soovidest ja ootustest, sest miks peaksime pakkuma midagi, mida elanikud ei vaja ega taha või tuginedes meie enda eeldustel kasutajate vajadustest, andmata neile võimaluse kohalike teenuste kujundamisel kaasa rääkida,” selgitab projektis kasutatud metoodikat projektijuht ja teenusedisainer Triin Maran. Lisades, et teenusedisaini metoodika rakendamine võimaldab luua tervikliku ja kliendi perspektiivist läbimõeldud teenuse, tagades positiivse kliendikogemuse kui ka tõhusa ja jätkusuutliku lahenduse.
Regulaarne liikumine aitab säilitada iseseisvust, ennetada terviseprobleeme ja vähendada üksildustunnet ning sotsiaalset isolatsiooni. Nii toetab projekt füüsilist ja vaimset heaolu ning parandab elukvaliteeti.
Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist. Projekt algab 2025. aasta septembrikuus antropoloogilise uuringuga, millele käigus viiakse läbi vestlusi ja vaatluseid. Sellele järgnevad koosloome töötoad. Projekt lõpeb hiljemalt 2026 jaanuaris.